Kas osta raamatupidamine sisse või teha ise?

Keskmise mittekäibemaksukohuslasest mikroettevõtte raamatupidamine ja majandusaasta aruande esitamine on üsna lihtne. Ettevõttel on mõned Eesti-sisesed ostud ja müügid ning palka ei maksta. Inimene, kellel on aega ja tahtmist raamatupidamisega ennast kurssi viia, peaks ülesandega iseseisvalt toime tulema. Juhul, kui raamatupidamise teostamiseks renditakse majandustarkvara, võiks aga juba kalkuleerida, kas enda poolt kulutatud aeg ja raha kaalub üles raamatupidajalt teenuse ostmise?

Keerukamaks läheb käibemaksukohuslasest ettevõtetega,  millel on palgalisi väljamakseid. Lisaks raamatupidamise korrektsele kajastamisele (põhivara arvestus, laenud, liisingud, laod jne.) tuleb igakuiselt tegeleda deklaratsioonide esitamise ja maksuarvestusega. Vaja on esitada palgamaksude deklaratsioon TSD, käibedeklaratsioon KMD ja, kui on ühendusesiseseid müüke, siis ka VD deklaratsioon. Lähtuvalt ettevõttest võib maksuarvestus olla üsna keeruline. Vältimaks teadmatusest tulenevaid vigu, soovitame sellistel ettevõtetel raamatupidamisteenust sisse osta.

Oma töös oleme üsna palju puutunud kokku ettevõtete juhtidega, kes on alustanud raamatupidamisega iseseisvalt, kuid ühel või teisel põhjusel sellest siiski loobunud. Ise tegemise tulemuseks võib olla nii raisatud aeg kui ka otstarbetult majandustarkvarale kulutatud raha. Pahatihti on tulevasel raamatupidajal lihtsam kogu töö koos juba esitatud deklaratsioonide parandamisega nullist uuesti teha kui olemasolevat sasipundart lahti harutada.

Kokkuvõtvalt on iga ettevõtte juhi enda otsustada, kas ta teeb raamatupidamist ise või ostab sisse. Põhiline on, et raamatupidamine oleks korras ja maksud õigel ajal deklareeritud.

Töötamine pühade ajal

Pühade ajal töötavatele inimestele tuleb maksta töötatud aja eest kahekordset töötasu. Päev enne riigipüha tuleb tööpäeva lühendada kolme tunni võrra (23. veebruar Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev päev, 22. juuni võidupühale eelnev päev, 23. detsember jõululaupäevale eelnev päev, 31. detsember uuele aastale eelnev päev). Antud kuupäevadel tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus!

Kui tööandja ei saa tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Juhul, kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Riigipühadel töötatud tunnid tuleb töötajale alati maksta kahekordselt. Ei ole oluline, kas töötajale makstakse tunnitasu või kuutasu ning kas on kohandatud summeeritud tööaega või mitte.

2021. aasta kalendaarne tööajafond

Kuu/kvartal

Riigipüha (kalendripäev)

Tööpäevi (tööaeg E-R)

Töötunde (tööaeg E-R)

Töötunde (erandid)

Jaanuar 01. jaanuar – uusaasta (R)* 20 160  
Veebruar 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev (K)* 19 152 149, kui 23.02 on tööpäev
Märts   23 184  
I kvartal kokku 2 riigipüha 62 496  496-3=493
Aprill 2. aprill – suur reede (R)
4.aprill – 1. ülestõusmispüha (P)
21 168  
Mai 01. mai – kevadpüha (L)
23. mai – nelipühade 1. püha (P)
21 168  
Juuni 23. juuni – võidupüha (K)*
24. juuni – jaanipäev (N)
20 160 157, kui 22.06 on
 tööpäev
II kvartal kokku 6 riigipüha 62 496  496-3=493
Juuli 22 176  
August 20. august – taasiseseisvumispäev (R) 21 168  
September 22 176  
III kvartal kokku 1 riigipüha 65 520  
Oktoober 21 168  
November 22 176  
Detsember 24. detsember – jõululaupäev (R)*
25. detsember – esimene jõulupüha (L)
26. detsember – teine jõulupüha (P)
22 176 176, kui 23. ja 31.12 ei ole tööpäev
170, kui 23. ja 31.12 on tööpäev 173, kui 23.12 on tööpäev ja 31.12 ei oletööpäev
IV kvartal kokku 3 riigipüha 65 520  520-3=517 / 520-6=514
2020 KOKKU 12 riigipüha, neist 7 tööpäeval (E-R) 254 2032  

 

Töönädalate arv aastas: 50,80

* Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja pühade ja tähtpäevade seadusest lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.

Keskmine:
Tööpäevade arv kuus:  21,17
Töötundide arv nädalas: 39,76
Töötundide arv kuus: 168,33

Eraisikust tööandjale

Füüsiline isik, kes ei ole FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) ja kes võtab tööle teise füüsilise isiku, näiteks lapsehoidja, ei pea ennast tööandjana Maksu- ja Tolliametis eraldi registreerima siis, kui ta on juba rahvastikuregistri järgi kantud maksukohustuslaste registrisse.

Füüsilisest isikust tööandja ja tema poolt palgatud töötaja vaheliste suhete reguleerimisel lähtutakse töölepingu seadusest. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid töö tegemiseks, mille kestvus ei ületa kahte nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelik tööle lubamine on võrdne töölepingu sõlmimisega. Töötajaks ei või olla noorem kui 13aastane isik.

Maksustamisel loetakse füüsiline isik tööandjaks juhul, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ning maksab viimasele töötasu.

Füüsilisest isikust tööandja peab töötaja registreerima töötamise registris (TÖR) ning töötajale tehtud väljamaksed deklareerima ja maksustama. Tööandja on kohustatud oma töötajale väljamaksete tegemisel kinni pidama tulumaksu, arvestama ja tasuma sotsiaalmaksu, kinni pidama töötuskindlustusmakse ning juhul, kui töötaja on kogumispensioni kohustatud isik, ka kohustusliku kogumispensioni makse.

Füüsilisest isikust tööandja peab Maksu- ja Tolliametile esitama maksudeklaratsiooni vormi TSD ning juhul, kui ta maksab oma töötajale hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest, siis ka deklaratsiooni vormi INF 14. Tööandja peab kinnipeetud ja arvestatud maksud ja maksed tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning maksudeklaratsiooni vormi TSD hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötajale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstud hüvitise kohta peab tööandja esitama deklaratsiooni vormi INF 14 kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks.

Füüsilisest isikust tööandja ei saa oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis palgatud töötajale palgana vm tasudena makstud summasid maha arvata.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

2020. aasta kalendaarne tööajafond

Kuu/kvartal

Riigipüha (kalendripäev)

Tööpäevi (tööaeg E-R)

Töötunde (tööaeg E-R)

Töötunde (erandid)

Jaanuar 01. jaanuar – uusaasta (K)* 22 176  
Veebruar 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev (E)* 19 152 149, kui 23.02 on tööpäev
Märts   22 176  
I kvartal kokku 2 riigipüha 63 504  504-3=501
Aprill 10. aprill – suur reede (R)
12.aprill – 1. ülestõusmispüha (P)
21 168  
Mai 01. mai – kevadpüha (R)
31. mai – nelipühade 1. püha (P)
20 160  
Juuni 23. juuni – võidupüha (T)*
24. juuni – jaanipäev (K)
20 157 160, kui 22.06 ei ole tööpäev
II kvartal kokku 6 riigipüha 61 485  485+3=488
Juuli 23 184  
August 20. august – taasiseseisvumispäev (N) 20 160  
September 22 176  
III kvartal kokku 1 riigipüha 65 520  
Oktoober 22 176  
November 21 168  
Detsember 24. detsember – jõululaupäev (N)*
25. detsember – esimene jõulupüha (R)
26. detsember – teine jõulupüha (L)
21 162 168, kui 23. ja 31.12 ei ole tööpäev
162, kui 23. ja 31.12 on tööpäev 165, kui 23.12 on tööpäev ja 31.12 ei oletööpäev
IV kvartal kokku 3 riigipüha 64 506  506+3=509 / 506+6=512
2020 KOKKU 12 riigipüha, neist 9 tööpäeval (E-R) 253 2015  

 

Töönädalate arv aastas: 50,60

* Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja pühade ja tähtpäevade seadusest lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.

Keskmine:
Tööpäevade arv kuus:  21,08
Töötundide arv nädalas: 39,82
Töötundide arv kuus: 167,92

2019. aasta maksumäärad

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus.
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramisega.
  • Kogumispensioni makse määr on 2%.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et võrreldes 2018 aastaga on muutunud ainult sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäär, mis varasemalt oli 470 eurot ja alates 2019 aastast on 500 eurot ehk 165 eurot kuus.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Uus vanemahüvitise arvestamise kord alates 01.09.2019

Uus vanemahüvitise arvestamise kord hakkab kehtima alates 01.09.2019. See tähendab seda, et vanemahüvitised, mis algavad 01.09.2019 või hiljem arvutatakse uut moodi. Kui varasemalt oli oluline, et millisesse kalendriaastasse jääb hüvitise algus, siis uue seaduse järgi kaob kalendriaasta põhine lähenemine. Uue vanemahüvitise arvestamise alus sõltub kõigepealt sellest, mis kuus sünnib laps. Seejärel arvestatakse lapse sünni kuule eelnevad üheksa kuud maha ning vanemahüvitise suurus arvestatakse sellele eelneva 12 kalendrikuu põhjal.
Näide 1: Oletame, et lapse sünnikuupäev ja arsti poolt määratud kuupäev kattuvad ja on 23.06.2019. Naine otsustas jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele 70 päeva enne arsti poolt määrastud tähtaega. Sünnituspuhkus lõppeb seega 70 päeva peale lapse sündi ehk 1.09.2019 ja vanemahüvitis algab 2.09.2019. Selleks, et arvutada vanemahüvitist arvestame maha eelnevad üheksa kuud, mis on antud näite puhul september 2018 – mai 2019. Seega vanemahüvitise arvestamise aluseks võetakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulud, mis on teenitud perioodil 01.09.2017 – 31.08.2018.
Näide 2: Oletame, et lapse sünnikuupäev ja arsti poolt määratud kuupäev kattuvad ja on 20.06.2019. Naine otsustas jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele 70 päeva enne arsti poolt määrastud tähtaega. Sünnituspuhkus lõppeb seega 70 päeva peale lapse sündi ehk 30.08.2019 ja vanemahüvitis algab 31.08.2019. Selle näite puhul ei rakendu uus vanemahüvitise seadus, kuna vanemahüvitise alguse kuupäev on varesem selle rakendumise kuupäevast. Vanemahüvitise arvestuse aluseks võetakse siin eelnenud kalendiaastal, 01.01.2018-31.12.2018 teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulud.
Samuti sõltub vanemahüvitise algus sellest, et kuidas noor ema otsustab kasutada 140 päevast rasedus- ja sünnituspuhkust. Võimalik on jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele maksimaalselt 70 päeva või minimaalselt 30 päeva enne arsti poolt määratud tähtaega. Oluline on meeles pidada, et rasedus- ja sünnituspuhkuse arvestus (dekreet) hetkel ei muutu ja meie näite põhjal sünnituspuhkuse tasud arvestatakse 2018 kalendriaasta põhjal.
Perehüvitiste seadus § 37 (kehtiv alates 01.09.2018)

Hooldusleht, kas ainult lapsevanemale?

Tänapäeva kiire elutempo ja pingelise töö juures võib laste kasvatamine olla tõsine katsumus, kuna lapsed kipuvad ikka ja jälle haigeks jääma ning töölt tuleb võtta vabu päevi. Mida aga teha, kui kummalgi lapsevanemal ei ole võimalik töölt puududa?
Enamik lapsevanemaid arvab, et lapse haigestumise korral on hoolduslehe õigus ainult emal või isal. Tegelikkuses on aga ravikindlustuse seadus tunduvalt paindlikum ja sotsiaalministri määrusega on kehtestatud, et hooldusleht kirjutatakse välja tegelikule hooldajale. Lühidalt tähendab see seda, et hooldajaks võib olla, kas vanaema, naaber või mõni tuttav ning sugulussidemed ei mängi siin mingit rolli. Ainsaks kriteeriumiks võib pidada seda, et nii mõlemal vanemal, kui ka potensiaalsel hooldajal peab olema sõlmitud kehtiva ravikindlustusega töötamise lepingu vorm. Haigekassa maksab hooldushüvitist alates esimesest päevast 80% ulatuses.
Hooldushüvitist saab:
• alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;
• alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
• haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest;
• alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.
Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.
Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määrus „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” § 6. Hoolduslehe väljakirjutamine lg. 2.

Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

Puhkusetasu maksmine:

Puhkusetasu (põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus) tuleb töötajale välja maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kokkuleppe korras võivad pooled otsustada, et puhkusetasu makstakse välja töötajale järgmisel palgapäeval, kuid sellest hilisem puhkusetasu maksmine enam lubatud ei ole.

Puhkusetasu arvutamine:

Puhkusetasu arvutatakse puhkusetasu arvutamise kuule eelneva kuue kuu jooksul töötaja teenitud töötasu alusel. Selleks liidetakse kuue kuu töötasu ning kuue kuu kalendripäevade arv. Kalendripäevade hulka ei arvata neid päevi, mil töötaja mõjuval põhjusel ei töötanud, näiteks oli haige või puhkusel. Samuti ei arvata kalendripäevade hulka riigipühasid.
Töötasu summa jagatakse kalendripäevade arvuga ja saadakse keskmine kalendripäevatasu, mis korrutatakse puhkuse kestuse kalendripäevade arvuga. Tulemuseks on puhkusetasu.
Kui töötajale maksti puhkusetasu arvutamise kuule eelneva kuue kuu või kuuest kuust lühema aja jooksul muutumatu suurusega töötasu, siis keskmist kalendripäevatasu ei arvutata ja töötajale makstakse puhkusetasuna muutumatu suurusega töötasu.
Kokkuvõtvalt, kui hakkate ise oma puhkusetasu arvestama, siis vajate eelneva kuue kuu töötasude summasid ning infot antud perioodi kalendripäevade, puudumiste ja riigipühade kohta.

Näide:

Töötaja puhkab 24. septembrist kuni 30. septembrini (7 kalendripäeva).
Oletame, et töötaja viimase kuue kuu (märts – august) bruto töötasud olid kokku 7800 eurot.
Antud perioodil oli töötaja haiguslehel 2. augustist kuni 6. augustini (5 kalendripäeva).
Kalendripäevade arve kokku märts – august oli 184.
Riigipühasid jääb antud perioodi sisse 2018 aastal 7.
Päevatasu = 7800 / (184 – 5 – 7) = 45.35 eurot
Puhkusetasu = 45.35 x 7 = 317.45 eurot

2019. aasta kalendaarne tööajafond

Kuu/kvartal

Riigipüha (kalendripäev)

Tööpäevi (tööaeg E-R)

Töötunde (tööaeg E-R)

Töötunde (erandid)

Jaanuar 01. jaanuar – uusaasta (T)* 22 176
Veebruar 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev (P)* 20 157 160, kui 23.02 ei ole tööpäev
Märts 21 168
I kvartal kokku 2 riigipüha 63 501  501+3=504
Aprill 19. aprill – suur reede (R)
21.aprill – 1. ülestõusmispüha (P)
21 168
Mai 01. mai – kevadpüha (K) 22 176
Juuni 9. juuni – nelipühade 1. püha (P)
23. juuni – võidupüha (P)*
24. juuni – jaanipäev (E)
19 149 152, kui 22.06 ei ole tööpäev
II kvartal kokku 6 riigipüha 62 493  493+3=496
Juuli 23 184
August 20. august – taasiseseisvumispäev (T) 21 168
September 21 168
III kvartal kokku 1 riigipüha 65 520
Oktoober 23 184
November 21 168
Detsember 24. detsember – jõululaupäev (T)*
25. detsember – esimene jõulupüha (K)
26. detsember – teine jõulupüha (N)
19 146 152, kui 23. ja 31.12 ei ole tööpäev
146, kui 23. ja 31.12 on tööpäev 149, kui 23.12 on tööpäev ja 31.12 ei oletööpäev
IV kvartal kokku 3 riigipüha 63 498  498+3=501 / 501+3=504
2019 KOKKU 12 riigipüha, neist 8 tööpäeval (E-R) 253 2012

* Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja pühade ja tähtpäevade seadusest lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.
Töönädalate arv aastas: 50,60
Keskmine:
Tööpäevade arv kuus:  21,08
Töötundide arv nädalas: 39,88
Töötundide arv kuus: 168,17