Kuu: oktoober 2018

Uus vanemahüvitise arvestamise kord hakkab kehtima alates 01.09.2019. See tähendab seda, et vanemahüvitised, mis algavad 01.09.2019 või hiljem arvutatakse uut moodi. Kui varasemalt oli oluline, et millisesse kalendriaastasse jääb hüvitise algus, siis uue seaduse järgi kaob kalendriaasta põhine lähenemine. Uue vanemahüvitise arvestamise alus sõltub kõigepealt sellest, mis kuus sünnib laps. Seejärel arvestatakse lapse sünni kuule eelnevad üheksa kuud maha ning vanemahüvitise suurus arvestatakse sellele eelneva 12 kalendrikuu põhjal.
Näide 1: Oletame, et lapse sünnikuupäev ja arsti poolt määratud kuupäev kattuvad ja on 23.06.2019. Naine otsustas jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele 70 päeva enne arsti poolt määrastud tähtaega. Sünnituspuhkus lõppeb seega 70 päeva peale lapse sündi ehk 1.09.2019 ja vanemahüvitis algab 2.09.2019. Selleks, et arvutada vanemahüvitist arvestame maha eelnevad üheksa kuud, mis on antud näite puhul september 2018 – mai 2019. Seega vanemahüvitise arvestamise aluseks võetakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulud, mis on teenitud perioodil 01.09.2017 – 31.08.2018.
Näide 2: Oletame, et lapse sünnikuupäev ja arsti poolt määratud kuupäev kattuvad ja on 20.06.2019. Naine otsustas jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele 70 päeva enne arsti poolt määrastud tähtaega. Sünnituspuhkus lõppeb seega 70 päeva peale lapse sündi ehk 30.08.2019 ja vanemahüvitis algab 31.08.2019. Selle näite puhul ei rakendu uus vanemahüvitise seadus, kuna vanemahüvitise alguse kuupäev on varesem selle rakendumise kuupäevast. Vanemahüvitise arvestuse aluseks võetakse siin eelnenud kalendiaastal, 01.01.2018-31.12.2018 teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulud.
Samuti sõltub vanemahüvitise algus sellest, et kuidas noor ema otsustab kasutada 140 päevast rasedus- ja sünnituspuhkust. Võimalik on jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele maksimaalselt 70 päeva või minimaalselt 30 päeva enne arsti poolt määratud tähtaega. Oluline on meeles pidada, et rasedus- ja sünnituspuhkuse arvestus (dekreet) hetkel ei muutu ja meie näite põhjal sünnituspuhkuse tasud arvestatakse 2018 kalendriaasta põhjal.
Perehüvitiste seadus § 37 (kehtiv alates 01.09.2018)

Tänapäeva kiire elutempo ja pingelise töö juures võib laste kasvatamine olla tõsine katsumus, kuna lapsed kipuvad ikka ja jälle haigeks jääma ning töölt tuleb võtta vabu päevi. Mida aga teha, kui kummalgi lapsevanemal ei ole võimalik töölt puududa?
Enamik lapsevanemaid arvab, et lapse haigestumise korral on hoolduslehe õigus ainult emal või isal. Tegelikkuses on aga ravikindlustuse seadus tunduvalt paindlikum ja sotsiaalministri määrusega on kehtestatud, et hooldusleht kirjutatakse välja tegelikule hooldajale. Lühidalt tähendab see seda, et hooldajaks võib olla, kas vanaema, naaber või mõni tuttav ning sugulussidemed ei mängi siin mingit rolli. Ainsaks kriteeriumiks võib pidada seda, et nii mõlemal vanemal, kui ka potensiaalsel hooldajal peab olema sõlmitud kehtiva ravikindlustusega töötamise lepingu vorm. Haigekassa maksab hooldushüvitist alates esimesest päevast 80% ulatuses.
Hooldushüvitist saab:
• alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;
• alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
• haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest;
• alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.
Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.
Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määrus „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” § 6. Hoolduslehe väljakirjutamine lg. 2.